Ajalugu

Krediidipanga ajalugu ulatub tagasi Eesti taasiseseisvumisjärgsesse perioodi, mil vabaturumajanduse hoogsa tärkamise ajal pandi alus Eesti kapitalil põhinevale ettevõtlusele, sealhulgas pangandusele. Eesti Panga esimene president Rein Otsason asutas pärast keskpanga juhi ametikohalt vabastamist koos mitmete Eesti ettevõtjatega 1992. aasta kevadel Krediidipanga.

  • Algusaastad (1992-1996)

    1992
    Aktsiaselts Eesti Krediidipank sai pangategevuse litsentsi 10. aprillil 1992. Panga põhikapital oli sel ajal 6 miljonit rubla, pärast juunis toimunud rahareformi 600 tuhat krooni. Aasta lõpus töötas Krediidipangas 25 inimest, bilansimaht oli tõusnud ligi 33 miljoni kroonini, aktsiakapital enam kui 6 miljoni kroonini ja puhaskasum küündis 2,5 miljoni kroonini.

    1993
    Krediidipanga kontorivõrgu laienemine algas 1993. aastal, mil avati panga filiaalid Narvas, Jõhvis ja Haapsalus. Sama aasta lõpuks jõudis panga bilansimaht pea 80 miljoni kroonini, töötajate arv oli tõusnud 87ni, aktsiakapital ligi 11 miljoni kroonini ja aasta puhaskasum jäi veidi alla 8 miljoni krooni.

    1994
    Oma tänasesse peakontori asukohta Tallinnas Narva maantee 4 kolis pank 1994. aasta aprillis, mil avasime klienditeenindussaali maja II korrusel.

    1995
    Jätkus panga kiire laienemine. Veebruaris tegi uksed lahti Krediidipanga Võru filiaal ja aprillis Tartu filiaal.

    1996
    Aasta alguses väljastas Krediidipank klientidele esimesed rahvusvahelised VISA maksekaardid.
    Mais asutas Krediidipank Eesti paljulapseliste perede toetamiseks Suurperede Fondi.
    Septembris alustas tegevust panga tütarfirma Krediidipanga Liisingu AS.
    Oktoobrikuus astus Krediidipank Pangaliidu liikmeks.

  • Panganduskriisi aastad (1997-1998)

    1997
    Aasta esimesel poolel leidis aset majanduse ja finantsturgude kiire kasv. Aasta teisel poolel tabas börse kriis, mis tekitas likviidsusprobleeme ning otseseid kahjusid arvukatele ettevõtetele ning samuti pankadele.
    Jaanuaris toimus Eesti Krediidipangas esmakordne arveldusseanss rahvusvahelise arveldussüsteemi S.W.I.F.T vahendusel.
    Oma kuuenda tegevusaasta alguseks oli Krediidipanga bilansimaht kasvanud pea 367 miljoni kroonini, aktsiakapital enam kui 37 miljoni kroonini, panga puhaskasum eelnenud aastal oli rohkem kui 6 miljonit krooni ja pangas töötas juba 163 inimest.
    1997. aasta teisel poolaastal alustasid klientide teenindamist Krediidipanga Maardu filiaal ja Viljandi filiaal.

    1998
    Eelnenud aastal alanud kriis jätkus. Venemaa majandus läks järsku langusesse. Eesti pangandusturult olid sunnitud lahkuma kuus panka: Maapank, EVEA Pank, ERA Pank, Hoiupank, Tallinna Pank ning Investeerimispank ja Forekspank sundliideti. Intressimäärad tõusid hüppeliselt, kinnisvaraturg seiskus, deposiidid pankades vähenesid. Krediidipank säilitas kogu perioodil likviidsuse ning kasvatas ka klientide arvu.

  • Panganduse stabiliseerumine ja uus tõus (1999-2007)

    1999
    Krediidipank sõlmis aasta alguses koostöölepingu Vene pangaga Bank Moskvõ, mis võimaldas arendada Eesti-Vene vahelist kaubavahetust.
    Aprillis alustas Krediidipank telefonipanga teenuse pakkumist ja avas uue filiaali Pärnu linnas.
    Novembris tehti avalikult kättesaadavaks Krediidipanga kodulehekülg internetis.

    2000
    Töötati välja ja viidi ellu klienditeeninduse kvaliteedi hindamis- ja arenguprogramm.
    Alates teisest kvartalist said klientidele kättesaadavaks Krediidipanga maksekaardid (Cirrus/Maestro) ja krediitkaardid (Eurocard/Mastercard).
    Aasta lõpus võitis Krediidipank Narva mnt. 4 kinnistu enampakkumise Tallinnas, millega sai oma põlise peakontori ja büroohoone omanikuks.

    2001
    Veebruaris avas Krediidipank klientidele internetipanga. Pank hakkas pakkuma noortele peredele ja noortele spetsialistidele mõeldud soodsat eluasemelaenu. Sel perioodil oli Krediidipanga pakutava eluasemelaenu intress 13% aastas + riskimarginaal.
    Suvel muutus esmakordselt kättesaadavaks otsekorralduse teenus.
    Oktoobris avati uus filiaal Rakveres.Tolleks hetkeks oli Krediidipangal üle 30 000 kliendi ja koos Rakverega 15 pangakontorit üle Eesti.

    2002
    Jaanuari lõpus kutsus Sihtasutus Eesti Krediidipanga Suurperede Fond Ugala teatrisse tasuta teatrietendusele Eesti paljulapselised pered.
    1. maist käivitas Krediidipank oma Boonusklubi, mis andis soodustusi maksekaardi kasutamisel panga püsiklientidele.
    Aasta lõpuks oli Krediidipanga bilansimaht jõudnud 1,3 miljardi kroonini, hoiuste maht 1,1 miljardi kroonini, laenuportfell 528 miljonit kroonini, klientide arv ületas 40 000 piiri, kasumiks kujunes 5,3 miljonit krooni.

    2003
    1. jaanuaril toetas Sihtasutus Eesti Krediidipanga Suurperede Fond jõulude ja aastavahetuse puhul enam kui 160 000 krooniga peresid, kus kasvamas seitse või enam alla 18-aastast last. Ajalehe Äripäev ning ajakirja Pere ja Kodu poolt korraldatud konkursil võitis aasta kõige töötajasõbralikuma ettevõtte tiitli Eesti Krediidipank.
    Augustis omandas Latvian Business Bank (LBB) ligi 19%-lise osaluse Krediidipangas. LBB kuulus pea 100-protsendiliselt Bank Moskvõle.
    7. detsembril kutsus Sihtasutus Eesti Krediidipanga Suurperede Fond Eesti paljulapselised pered Vanemuise teatrisse suurperede päevale.

    2004
    Kevadel sai võimalikuks Krediidipanga internetipanka sisenemine ID-kaardi abil.
    Juunis emiteeris pank kohalikule võlakirjaturule üheaastaseid võlakirju mahus 21 miljonit krooni.
    Augustis tõi Krediidipank turule uue toote – kasutushoiuse.

    SA Eesti Krediidipanga Suurperede Fond toetas septembrikuus kooliaasta alguse puhul 169 000 krooniga peresid, kus kasvab seitse või enam alla 18-aastast last.
    Septembris alustas Krediidipank esmakordselt õppelaenu väljastamist.
    Oktoobris lisandus Krediidipanga teenuste portfelli SMS-teenus.

    Aasta lõpuks ületas Krediidipanga internetipanga kasutajate arv 10 000 piiri.
    30. oktoobril suri 73 aasta vanuselt Krediidipanga asutaja ja nõukogu esimees Rein Otsason. Uueks nõukogu esimeheks valiti Ain Soidla.

    2005
    Krediidipanga aktsiakapital kasvas 110 miljoni kroonini. Aktsiakapitali suurendamine toimus suunatud aktsiaemissiooni teel. Tehingu tulemusel omandas LBB Krediidipangas üle 44%-lise osaluse. Augustis suurendas LBB osalust Krediidipangas ligi 60 protsendini.
    Oma 14. tegevusaastal teenis Krediidipank rekordilise kasumi – pea 48 miljonit krooni. See tegi panga omakapitali tootluseks enam kui 37 protsenti. Panga laenuportfelli maht tõusis esmakordselt üle miljardi krooni. Aasta lõpuks tõusis panga klientide arv üle 60 tuhande.

    2006
    Jaanuaris tuli Krediidipank välja uue kodulehekülje kujundusega.
    Veebruaris emiteeris pank kaheaastase tähtajaga võlakirju 50 miljoni krooni eest.Märtsis otsustasid aktsionärid suurendada panga aktsiakapitali 143 miljoni kroonini.
    Aprillis hakkas Krediidipank pakkuma uut FIXI kaubamärki kandvat rahvusvahelist sularahaülekannete teenust ja asutati SA Rein Otsasoni Fond.
    Oktoobris lisandus Krediidipanga portfelli mitmeid uusi tooteid. Ettevõtjatele olid mõeldud riskilaen ja stardilaen, eraklientidele lastehoius.
    Samuti omandas LBB täiendavalt ligi 6% Krediidipanga aktsiatest, tõstes oma osalusmäära pea 66 protsendini.
    Pank teenis oma ajaloo suurima puhaskasumi – üle 75 miljoni krooni – ja panga bilansimaht oli aastalõpu seisuga läbi aegade suurim. Heas majanduskeskkonnas oli ka panga laenuportfelli kasv rekordiline, suurenedes 54 protsenti ehk ligi 600 miljoni krooni võrra.

    2007
    Märtsist hakkas Krediidipank äriklientidele pakkuma uut hinnasoodustustega toodet "Stardipakett".
    Märtsi lõpus avas Krediidipank uue filiaali Kuressaares.
    Aprillis tõstsid aktsionärid panga aktsiakapitali 198 miljonile kroonile.
    Aprillis tähistas Krediidipank ka oma 15. sünnipäeva pea 1000 külalise osavõtul Tallinnas Estonia kontserdisaalis piduliku galaetenduse ja sellele järgnenud vastuvõtuga.
    Krediidipanga presidendi Rein Otsasoni sünniaastapäeval, 24. mail anti esmakordselt kätte Rein Otsasoni Fondi stipendiumid, mis läksid kolmele noorele majandusteadlasele Jelena Hartšenkole, Mark Kantšukovile ja Aaro Hazakule.
    Juunis tuli Krediidipank välja uue tootega – investeerimishoiusega.
    Septembris sõlmis Krediidipank Saksamaal Frankfurdis 32 miljoni euro suuruse aastase tähtajaga sündikaatlaenu lepingu, sündikaati kuulus 11 panka 6 Euroopa riigist.
    2007. aasta oli Krediidipangale taas edukas. Pank ületas enam kui 82 miljoni krooni suuruse puhaskasumiga eelmise rekordi, panga bilansimaht oli läbi aegade suurim. Ka panga laenuportfelli kasv oli rekordiline, suurenedes 39 protsenti ehk ligi 752 miljoni krooni võrra.

  • Ülemaailmne finants- ja majanduskriis (2008-2010)

    2008
    2008. aasta läheb ajalukku kaasaja tõsiseima globaalse finants- ja usalduskriisi algusaastana. Sellest hoolimata teenis pank viiendat aastat järjest korraliku puhaskasumi – üle 71 miljoni krooni – ja bilansimaht oli 2008/2009 aastavahetuse seisuga läbi aegade suurim.
    Märtsis tunnistati Krediidipanga klienditeenindus Dive Teeninduse Top uuringus üheks parimaks Eestis – pank saavutas teise koha.
    Aktsionärid viisid jaotamata kasumi arvel läbi fondiemissiooni summas 66 miljonit krooni, mille tulemusel suurenes Krediidipanga aktsiakapital 264 miljoni kroonini.
    23. mail andis Rein Otsasoni Fond teist korda kätte stipendiumid kolmele noorele majandusteadlasele.
    Juuni keskel lõi Krediidipank 7-25 aastastele noortele mõeldud uue pangatoodete- ja teenuste paketi „Surfikas“.
    Juhtimis- ja turunduskonsultatsioone pakkuv Metasite Business Solutions avaldas IV kvartalis Balti riikide e-panganduse uuringu tulemused, mille kohaselt oli Krediidipanga internetipank tõusnud Eestis tegutsevate pankade üldarvestuses 3. kohale, edestades muuhulgas SEB Panka, Nordeat ja Handelsbankenit.

    2009
    Jätkus majanduskriis, mis kärpis mitmete majandussektorite käibeid 20-30%, mõnel puhul aga 50% ja enam. Panga hoiuste maht kasvas peamiselt ettevõtete säästude suurenemise arvel. Krediidipank maksis III kvartalis tagasi välispankadelt võetud laene ligi 520 miljoni krooni suuruses summas. Ilma laenuprovisjonideta teenis Krediidipank ligi 11 miljonit krooni kasumit, laenude allahindlusi arvesse võttes kujunes aga kahjumiks pea 113 miljonit krooni.
    Aprillist kutsuti Krediidipanga juhatusse uue liikmena riskijuht Janek Uiboupin.
    Rein Otsasoni Fond maksis välja järjekordsed stipendiumid. Juuni keskel käis Rein Otsasoni Fondi esindus Põltsamaal SOS Lasteküla jaoks ehitatavatele peremajadele nurgakivi panemas. Fondi toetus projektile oli üle 420 tuhande krooni.
    15. septembrist alustas Krediidipank traditsioonilise magnetribaga kaardi asemel kiibiga pangakaartide väljastamist.
    Oktoobris avaldas Metasite Business Solutions värske Balti riikide e- ja mobiilipanganduse kvaliteediuuringu aruande. Uuringu tulemuste kohaselt tuli Krediidipank esikohale koguni kahes kategoorias viiest: internetipanga kasutusmugavuses ja klienditeeninduse operatiivsuses.

    2010
    Kriis näitas leevenemise märke. Krediidipank teenis 2010. aastal ligi 10 miljonit krooni kasumit. See oli märkimisväärne saavutus, arvestades, et nii laenude kui ka hoiuste mahud kahanesid enam kui 10%. Krediidipank juurutas uue pangaprogrammi, et tagada sujuv üleminek eurole.
    Kevadel tegid Krediidipanga aktsionärid otsuse suurendada panga aktsiakapitali enam kui 391 miljoni kroonini. Bank Moskvõ omandas Krediidipangas otseosaluse ja LBB muudeti Krediidipanga filiaaliks.

  • Euro tulek ja uus tõus (2011-2015)

    2011
    Kroonide asemel tulid käibele eurod. Krediidipanga grupp kasvas aastaga üle 40% suuremaks – bilansimaht suurenes rohkem kui 478 miljonit euroni.
    Krediidipank võitis Maanteeameti konkursi Liiklusregistribüroode teenindamiseks. Selle võiduga sai Grupp juurde esindused 15 linnas üle Eesti.
    Krediidipanga tuumikinvestor Bank Moskvõ (BM) jätkas oma osaluse vähendamist Krediidipanga aktsiakapitalis. Kui 2010. aasta esimesel poolel oli BM nimel tütarettevõtte kaudu 89% Krediidipanga aktsiatest, siis 2011. aasta lõpuks oli BM osalus vähenenud ligi 16%. Kui BM aktsiate enamusosaluse omandas Venemaa suurpank VTB, siis osa tehingutest Krediidipanga aktsiatega vaidlustati. 2011. aasta lõpuks jõudsid aktsionärid kokkuleppele vaidluse lahenduse osas.
    Krediidipanga tütarettevõtted Krediidipanga Liisingu AS ja AS Martinoza tähistasid oma 15. tegevusaastat.

    2012
    Jaanuaris ostis Krediidipanga Liising Allied Irish Bank, p.l.c. Eesti filiaali (AIB) panga laenuportfelli Eestis kogumahuga ligi 25 miljonit eurot.
    Märtsis selgus, et Tartu parim teenindaja on Krediidipanga teller-laenuhaldur Velgi Jaansalu. Üleriigilisel konkursil saavutas Velgi 235 osaleja seas kolmanda koha.
    Ligi 44% Krediidipanga aktsiatest omanud Küprose ettevõtted lahkusid märtsi lõpuks Krediidipanga omanike ringist. Panga suurimaks aktsionäriks sai taas Bank Moskvõ. Aktsionärid valisid pangale uue nõukogu koosseisus Ain Soidla, Aleksandr Evnevich, Boris Belyaev, Timur Dyakov ning Andrus Kluge. Uueks juhatuse esimeheks sai Valmar Moritz.
    Mais tähistas pank oma 20. tegevusaastat piduliku vastuvõtuga Lennusadamas.

    2013
    Krediidipanga strateegia Läti turul muutus. Oluliselt vähendati Läti filiaalis pakutavate teenuste hulka, prioriteediks jäid ärilaenud ja eraisikute hoiused.
    Kontorivõrgu korrastamise raames sulges pank I kvartalis Nurmenuku ja Mustika kontorid Tallinnas. Uuele aadressile Ülikooli 4 kolis aasta lõpus Tartu filiaal.
    Krediidipanga nõukogus vahetus üks liige – Alexander Evnevichi asemele valiti Arthur Klaos.
    Suvel tõi pank välja uuenenud internetipanga. Sügisest said kliendid võimaluse sooritada oste internetis Krediidipanga deebetkaardiga.
    Oktoobris asutati uus tütarettevõte AS Krediidipank Finants, mille eesmärgiks on pakkuda kaasaegseid tarbijakrediidi lahendusi eraklientidele Eestis.

    2014
    Aasta suurim õnnestumine oli uue väikelaenu – Sihtlaenu – turule toomine. Aasta jooksul anti selliseid laene ligi 6 miljoni euro eest. Sihtlaenu väljastab Krediidipanga tütarettevõte AS Krediidipank Finants.
    Üleminek SEPA maksetele veebruaris tõi kaasa pikemad kontonumbrid, aeglasema maksete liikumise ja senise püsikorralduse asendumise e-arve püsimaksega.
    Augustis hakkas pank pakkuma eraklientidele kuutasupõhist Arveldaja paketti, mille raames on võimalik täiendava tasuta teostada kõiki enamlevinud pangateenuseid.
    Krediidipanga aktsionäride erakorraline koosolekul otsustati panga aktsiakapital konverteerida eurodesse. Otsuse kohaselt on AS-i Eesti Krediidipank aktsiakapital 25 000 703 eurot, mis jaguneb 39 117 600 nimiväärtuseta aktsiaks.

    2015
    Aasta suurim tegu. Tervet aastat läbis pangasisene struktuurireform, mille eesmärgiks oli muuta seni pigem teenindusele suunatud organisatsioon rohkem müügile orienteeritud ettevõtteks. Jätkus ka panga kontorivõrgu korrastamise programm – septembris sulgesid uksed Paldiski ja Nõmme kontor.
    Aasta suurim õnnestumine. Eraklientidele mõeldud Sihtlaenu erakordselt õnnestunud müük – kolmeks aastaks seatud plaan sai täidetud sisuliselt kaks korda lühema ajaga. Aastaga müüdi Sihtlaenu ligi 10 miljoni euro eest. Ühtlasi võib 2015. aastat nimetada parimaks aastaks kogu grupile peale pikalt vindunud (ja mõnede analüütikute arvates siiani mitte lõppenud) majanduskriisi. Grupi kasumiks kujunes nimetamisväärselt madalate intresside tingimustes ligi 2 miljonit eurot.
    Aasta “uus” tulija. Panga juhatuse viiendaks liikmeks nimetati maikuus Krediidipanga Läti filiaali juhataja Ieva Racenaja. Enne seda on ta pangas on ta töötanud neli aastat.